Kõik, mida Sa peaksid teadma jõhvikast!
Antud postituses räägime ühest marjast, mis ise on nii väike kuid samal ajal pakub suurt kasu meie tervisele – me hakkame rääkima jõhvikast! See värvikas ja hapukas marjake on tuntud oma mitmekülgsete kasulike omaduste poolest ja ka meie teetalus on jõhvikal oma oluline koht.
M. Usman (2014) on kirjeldanud pikalt jõhvikaid ja nende kasulikkust oma teoses. Jõhvikad on ühed populaarseimad marjad terves maailmas ning need on tuntud oma tõeliselt maitsva kasutuse poolest pühade ajal nii jookide, kastmete kui erinevate täidiste kujul. Need ainulaadsed ja looduslikud marjad sisaldavad endas rikkalikult vitamiine, mis on vajalikud organismi aastaringseks heaoluks. Hariliku jõhvika marjade hapukas maitse tuleb mitmesuguste erinevate hapete, sealhulgas oblik- ja sidrunhappe sisaldusest. Lisaks nendele leidub jõhvikates ka bensoehapet, kaaliumi ning samuti C-vitamiini, mistõttu on need väga tõhusad antioksüdandid. Jõhvikad kuuluvad mustikatega koos ühte perekonda ning neid leidub enamikes kohtades põhjapoolkeral.
Ajaloost on selgunud, et jõhvikad on juba kaua aega mänginud olulist rolli inimeste eludes ning tervise hoidmisel. M. Usmani (2014) teoses on välja toodud fakt, et Ameerika indiaanlased kasutasid neid marju oma igapäevaelus laialdaselt, nautides neid nii keedetud kui magustatud kujul koos mee või vahtrasiirupiga. Seejuures kasutasid nad vanasti jõhvikaid kaunistusena, said nendest punast värvi, ning meditsiinilistel eesmärkidel – eelkõige selleks, et peatada verejooksu või tervendada erinevaid haavasid. Lisaks on ajaloost on leitud, et ka meremehed võtsid sageli endaga kaasa jõhvikaid, et vältida C-vitamiini puudusest tulenevaid haiguseid. Teine väga mõjukas vitamiin, mida jõhvikas sisaldab, on E-vitamiin. See tugevdab meie imuunsüsteemi ja aitab ennetada erinevaid kroonilisi haiguseid.
Kuid millised on täpsemalt jõhvika kasulikud omadused ja miks see on ikkagi hea meie organismile ning immuunsüsteemile?
1. ANTIOKSÜDANT
Nagu eelpool mainitud, sisaldab jõhvikas bensoehapet, mis on ise tugeva antibakteriaalse toimega. Need hapukad marjad sisaldavad endas suures koguses antioksüdante, mis kaitsevad keha vananemise eest ning aitavad seejuures ennetada kroonilisi haiguseid. Antioksüdandid seovad kehas vabu radikaale, seejuures aidates organismil neist vabaneda – vabad radikaalid kahjustavad keharakke ning võivad tekitada kehas põletikku. M. Usmani (2014) kirjelduse põhjal on jõhvikates leiduvad antioksüdandid erilise tähtsusega ja aitavad suurel määral kaasa organismi üldisele heaolule. Need moodustavad justkui keha esimese kaitseliini vabade radikaalide ja nende põhjustatud kahjude vastu, mis hõlmavad selliste haiguste riske nagu insult, diabeet ja paljud muud kognitiivsed häired.
2. KUSETEEDE TERVISE TOETAMINE
Jõhvikatel on potentsiaali ennetada kuseteede põletikku. M. Ware’i (2023) uuringus toodi välja, et ajaloos on põlisameeriklased kasutanud jõhvikaid erinevate põie- ja neeruhaiguste ravimiseks. Lisaks sellele on Ware (2023) toonud kokkuvõtlikult oma ülevaates välja teiste uuringute tulemused, mis on näidanud erinevaid aspekte jõhvikate kasutamisest. 2014. aastal korraldatud uuringus selgus, et need inimesed, kes võtsid kaks korda päevas jõhvikaekstrakti kapsli, haigestusid väiksema tõenäosusega kuseteede põletikku. Seejuures on oluline toonitada, et mahla kujul oli mõju palju väiksem, ehk kõige rohkem on kasu siiski värsketest või kuivatatud jõhvikatest. Jõhvikad omavad M. Usmani (2014) teose alusel teatud kleepuvat blokeerimise mehhanismi, mille abil takistatakse bakterite kinnistumist kuseteedesse. Lisaks aitavad jõhvikad normaliseerida bakterite tasakaalu seedetraktis.
3. SÜDAME TERVISE TOETAMINE
M. Ware’i (2023) artiklist leiame ülevaate uuringutest, mis on andnud märku, et jõhvikate lisamine oma menüüsse võib aidata parandada vererõhu ning -ringet, seejuures vähendada ka südamekoormust ja erinevaid südamehaiguste riskifaktoreid. Nende hulka kuulub näiteks süstoolne vererõhk, mis tekib südamelihase kokkutõmbumise ajal. Lisaks näitasid uuringud, kuidas jõhvika lisamine oma toitumisesse aitas vähendada kehamassiindeksit, seejuures aidates kaasa normaalsele kolesterooli tasemele.
4. SUUHÜGIEENI TUGEVDAMINE
Jõhvikates sisalduvad antioksüdandid võivad kasu tuua lisaks kõigele muule ka suutervisele. Ware’i (2023) ülevaates on välja toodud, kuidas jõhvikates leitud antioksüdandid võivad aidata hammastel võidelda erinevate bakterite vastu – bakterite, mis põhjustavad nt. hammaste lagunemist. Siit saame järeldada, et jõhvikate tarbimisel on niivõrd palju erinevaid kasulikke omadusi meie organismile – isegi meie suutervisele.
M. Usmani (2014) kirjelduse alusel on jõhvikad ühed parimad puuviljad, mida on teadlaste poolt kõige rohkem uuritud – eelkõige just nende antioksüdatiivse käitumise tõttu. Mitmed eri uuringud on näidanud, et jõhvikad on ühed parimad looduslikud toiduained tervisehädadega võideldes. Neid väge täis marju leidub igas variandis – nii tee sees, kui eraldiseisvana. Lisaks, kui otsid parasjagu näiteks oma vanavanematele toredat kingitust, siis jõhvikad on ideaalne valik – ükskõik mis kujul!
Teine väga armastatud mari eestlaste seas on vaarikas – mitmekülgne ja tervislik, seejuures omades olulist rolli meie toidulaual ja aidates meie immuunsüsteemile kaasa. Vaarika kohta saad täpsemalt lugeda siit: Pilguheit vaarika mitmekülgsesse maailma
Kasutatud allikad:
Ware, M. (2023). What to know about cranberries. Medical News Today. Kättesaadav: https://www.medicalnewstoday.com/articles/269142#diet
Usman, M. & Davidson, J. (2015). Health Benefits of Cranberries – For Cooking and Healing. United States: Mendon Cottage Books.
